Lubadus, mida ei saa purustada

Kõrb, ainult kõrb. Küll kõrbemäed ja tormid, kus on liiv ja ei kusagil vett. Kus ei kasva ükski taim ja ükski loom ei liiguta. Nähtavale ilmuvad ühest samast punktist, kus on maas üks kuldne kunai nähtavale 10 meest, kes liiguvad samas tempos kunai poole. Riided on hoopis teistsugused. Nende seljas on üleni valged riided. Igalpool on laiali sinised tähed, taeva tähed, kui ka veest meritähed. Nende valged mantlid olid alates kaelast kuni liivani. Nendel oli ka valge kapuuts. Nad kõik jäid seisma selle kunai ees kuni üks tõstis kapuutsi ära. "25 aastat on möödas, kui see klann loodi salaja. Jah, see oli kaua aega tagasi, kuid nüüd on see aeg möödas ja me kõik oleme ülessanded ära täitnud. Ka meil on aeg hakata tegutsema." Lausus valge peaga üpris vana mees. Siiski ei olnud ta väga vana, umbes 40-ne. "Palun, eemaldake enda kapuutsid." Kõik võtsid enda kapuutsid pealt ära ja nähtavale tuli 9 noort nägu. Üks neist oli Elven. "25 aastat on möödas, kui mina ja minu surnud sõber, tegime kokkuleppe ja meid on nüüd kümme. 10 võimast meest, kes hakkavad tegutsema. Ma tean, et te kõik olete end tagasi hoidnud ja oma päris võimeid mitte näidanud. Samuti olete oma vanust palju madaldanud, et näidata end kui nõrka, või tavalist ninjat, kuigi te kõik olete erilised. Täna aga me hakkame tegutsema." Elven vaatas seda meest ja küsis "Härra, me oleme kõik oma ülessanded ära täitnud, kuid mis meie hetkedest asukohtadest saab?" Vanamees naeratas "Te ei lähe kunagi enam oma kodulinna. Teie mõistes siis konoha, liiva linna ja kuhu iganes veel." Kõik noogutasid, ka Elven. "Heneh, hakkab tegutsema. Te kõik saate paberi" Ta ulatas kõigile ümbriku "Seal on meie kokkusaamise koht ja ajad ja kõik muu vajalik. Kuid me teeme siin kõik vande, minu jutsu all, mida ei saa purustada. Me ei reeda saladust seoses Henehiga ja me ei räägi sellest sündmusest kõigile ja me oleme sellele organisatsioonile truu" Kõik ütlesid korda mööda "jah" ja niiviisi edasi, kuni taevasse lendas korraks sinine chakra ja siis läks kuldse kunai sisse, mida oli niigi raske liiva tõttu näha. Kõik panid kapuutsid peale ja lahkusid sealt samast kohast ja kunai vajus jälle maa sügavustesse.

(KEEEGI EI LEIA KUNAID, SEST SEE ON VÕIMATU)

ma leian tõstan kõik liiva ülesse